Pole mõnda aega postitanud ja juba on kõik muutunud :D. Tegime kannapöörde ja oleme jõudnud omadega kanalast 3000km ülespoole Mareebasse, kus töötame nüüd hoopis mangofarmis, kuhu sõbrad meile töö said. Peale meie on farmis veel neli eestlast pluss itaallasi, asiaate ja sakslasi. Tööpäevad on kurnavad ja töö on suhteliselt üksluine, aga palk on parem, kui eelmises kohas ja seltskond on tore. Meie teekond alt üles kestis 2 ja pool päeva ja koosnes sõitmisest, sõitmisest ja veelkord sõitmisest. Tulime kõige otsemat teed pidi läbi täieliku tühermaa, kus mõlemal pool teed laiutas piiritu kõrb. Hämara saabudes olid teeääred täis känguruid, kes nii mõnigi kord otsustasid teele hüpata, aga õnneks jäi meie tubli auto neist puutumata, paaril korral küll väga napilt, aga siiski. Kevin paigaldas veel enne reisile asumist igaks juhuks ka kängururaua ette, mille me mõni aeg tagasi Melbourne'i lähistelt ostsime. Lisaks kängurutele oli iga natukese aja tagant mõni aiaga piiramata karjamaa ja lambad-lehmad tee peal oli tavaline nähtus. Alguses oli äge, aga 3000km läbi “outback'i” oli ikka liig mis liig. Jõudsime väsinult aga elusalt kohale ja saime Port Douglases sõpradega kokku, et enne töö algust paar päeva basseini ääres välja puhata. Käisime mere ääres jalutamas ja mägede otsas vaadet nautimas. Kliima oli seal ikka väga troopiline – niiske ja palav, tajutav temperatuur oli kohati üle 40 kraadi. Hetkel oleme ca 2 tundi allpool ja siin nii niiske ei ole. Meri pole küll kaugel (ca poolteist tundi sõitu), aga siin üleval ei tohi meres ei ujuda ega surfata, kuna ookean on täis tapvalt mürgiseid jellyfish'e, soolavee krokodille ja haisid. Kusjuures päev peale meie lahkumist Port Douglasest oli hai ühe kalamehe seal nahka pistnud. Kahjuks ei teinud me seal väga palju pilte. Nagu juba mainitud korjame nüüd mangosid ja aeg-ajalt ka laime. Mangod kasvavad puudel pikkade varte otsas rippudes ja korjamine näeb välja nii, et poisid lõikavad tangidega need sealt maha ja tüdrukud eemaldavad ükshaaval neilt käsitsi varred. Kuna varre murdmise kohast eraldub mürgist sappi, siis peab need kohe spetsiaalses masinas ära loputama, mis lisaks koguaeg mangodele (ja ühtlasi ka meile) kloori ja seebi vett peale pritsib, et sapp neutraliseerida. Kui see sapp nahale satub võib ta naha ära söövitada ja villid või haavad tekitada ehk siis peab selle kohe enda pealt maha pesema. Tüdrukud kannavad kummikindaid ja põllesid, et vältida sapiga kokkupuudet. Lisaks võib tekkida ka allergia ja kui nii, siis on selle inimese jaoks põhimõtteliselt tööpäevad otsas, sest siis enam edasi töötada ei saa. Õnneks on meil veel siiani korras ja loodame, et nii ka jääb, vastasel juhul peab hakkama uut farmi otsima, mida teha ei tahaks. Sel nädalal on lood natuke nutusemad, sest ootame nüüd järgmiste mangode valmimist ja saame uuesti korjama hakata ilmselt alles esmaspäeval, mis ei ole väga tore uudis, aga ega miskit teha pole. Elamisest nii palju, et ööbisime algul ühes looduspargis, kus väiksed kängurud ehk wallaby'd, kalkunid, possumid ja muud karvased ja sulelised ringi uitasid ja igapäevaselt tuppa tungida tahtsid. Üürisime seal pisikesed cabinid, aga eelmisel nädalal leidsime soodsama variandi ja pühapäeval kolisime neljakesi Mareebasse majja, mida siis nädala kaupa üürime. Maja on mõnus ja plaanime siin ka teiste eestlastega väikese jõuluistumise teha. Lähedalolevast asulast pidi ka hapukapsast saama nii, et jõulud meil see aasta ära ei jää, on lihtsalt päikeselised, plätudes, aga hapukapsaga! :D Lisaks on meil olemas must leib (praegu küll Hollandis valmistatud, aga peatselt ka improviseerime ise ühe satsi rukkileiba), jõulukuusk ja seaprae lööme ka ahju – õige kraam kohe! Natuke veel munafarmiPort DouglasGranit Gorge Wildlife ParkMareebaOleme nüüd neli päeva oma munafarmis seljatanud, põhiline töö, mida teinud oleme on munade korjamine, hindamine, pesemine pakkimine jne. Viimaste puhul tähendab see põhimõtteliselt masina töö valvamist. Kevin on parandanud paar aeda jne. Munade korjamise vahepeal peab tegema kanalas ka nö "floor round'e", ehk siis jalutama ca 9000 kana vahel, maast mune korjama (mis pole pesadesse munetud) ja ka surnud linde korjama (see on tavaline, et palavaga osad hinge heidavad). See oli minu jaoks algul hirmutav, aga pole hullu midagi, tõstad aga jalgupidi üles ja vead kanalast välja. Pesadesse munetud munad jooksevad mööda linti välja, mis siis tuleb restidesse korjata ja ka klassifitseerida (tavalised, XL-id ja Jumbod). Poole päevaga korjame näkku keskmiselt 8500 muna.
Mina olen viimased paar päeva munade asemel perenaisega peamajas asjatanud, koristanud jne. Elamiseks on meil Keviniga eraldi pisike majakene, mida nad ise "Gunyah" kutsuvad, mis pidavat aborigeenikeeles "kodu" tähendama. Püüan ka sellest mõni päev paar pilti teha. Hetkel sööme kõik söögikorrad koos pererahvaga, aga millalgi peaks valmima ka meie majakese juurde pisike köök, kus siis ise süüa saame teha. Allpool pilte siinsest ümbrusest (käisime ka paari mäe otsas vaadet nautimas) ja kanadest. Igal pool lendavad ringi nii ilusad värvilised papagoid, mida meil ainult loomaaias näha, lisaks kasvab farmis sidrunipuid ja ka Makadaamia pähkli puid, mille pählid on üli maitsvad! Aa...ostsime autole kängururaua, natuke pilte sellest, kuidas Kevin seda peremehe töökojas installeerib (see vajas natuke kohendamist, kuna ei sobinud meie auto raamiga). Homme läheme vist pisikesse Ararati linnakesse kinno, sest minul on vaja viimast Hunger Games'i filmi näha (loe: Kevin ei ole sillas) :D. |
AuthorWelcome to our travelblog! Since we are not so good with the writing our blog is mainly picture based. We started our trip with two weeks in Bali, Indonesia, moving forward to Australia and hopefully visit more beautiful places after that. Our trip will last exactly as long as we get homesick enough, hope you enjoy! :) Archives
March 2015
|